воскресенье, 3 октября 2021 г.

Tarzan suurlinnas

 Selles bloogis tahaksin jutustada natuke üks kõige olulisedest  aspektid internetis. Esiteks, on oluline mõista, et internetis, kui tavalises kohas maalimas, näiteks koolis, on ka olemas niisugused reeglid ning normid kuidas tuleks käituda ja mitte tuleks. Võib võrgusuhtlemise 10 käsku sõnastada nii, nagu seda teeb Virginia Shea oma raamatus "Netiquette". Ehkki raamat on Interneti mõistes kiviaegne (ilmus eelmise sajandi lõpus, enne tänase sotsiaalmeedia laia levikut), on enamik käske aktuaalsuse säilitanud ning mõned saanud uusi aspekte juurdegi. Niisiis:

  1. Ole inimene (Remember the human).
  2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
  3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
  4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
  5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
  6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
  7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
  8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
  9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
  10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes)
Kuna olen aktiivne interneti kasutaja, ma olen selle kõikiga tutvunud mitte üks kord. Mis on minu jaoks kõige kasulikum kasu - “Jaga oma teadmisi”. See mõte on Interneti alustala. Pole ühtegi inimest, kes oleks lõpuni ebahuvitav - igaühel on midagi teistele jagada. Internet on sündinud ja kasvanud just nimelt info jagamise teel. Ma kasutan interneti väga tihti sellega, et leida mingi informatisooni, sest internet on ehk suurem andmebaas maailmas. Internetis ma leian seda informatsioon või küsida testest, ja olen ise alati valmis jagada teadmisi mis puutub leiatud teemasega.

воскресенье, 26 сентября 2021 г.

Info- ja võrguühiskond

 Olen lugenud Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi teine peatükk, milles jutustatakse infoühiskonna visioonist. Esiteks, milles pannakse tähelepanu,  Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. 

On kirjeldatud neli järgmised visioonid: inimeste parim elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive, ja seega, kõrgem tootlikkus. Minu meeles, kõige realiseerunud visioonipunkt on esimine ehk inimeste parim elu.  Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. See pole aga sugugi imekspandav, kuna Eestis, eriti teste riikidega võrreldes on need aspektid, mis on interneti kaitsmine ning küberkaitse väga hästi arenenud. Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused on tõusuteel. IKT on pakkunud selleks häid võimalusi, sealhulgas kogukondade loomiseks, koostöö tegemiseks ning uuteks e- demokraatia katsetusteks.

Ikkagi kõige vähem realiseerunud visioon on  Elujõuline Eesti kultuuriruum. Vaatamatu seda, et Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid, inglise keel on ikkagi kasutatud kõige rohkem kuna see on programeerimises pea keel. Aga mis on ikkagi positiivne selles visioonis - Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud.

понедельник, 20 сентября 2021 г.

Uue meedia mõju traditsioonilisele

 On tuntud fakt, et traditsiooniline meedia jälgib uut meediat, nagu see veebis ilmub, ja see ka töötab vastupidises suunas. Sellest ka ilmub küsimus, kuidas mõjutab ajakirjandusstandardeid muutuv meediakeskkond, kus veebimeedia ja sotsiaalmeedia mängivad üha suuremat rolli?

Avalikkus saab nüüd uudiseid ja teavet tarbida mitmel platvormil ja kohe, kui see juhtub. Meie nõudmine teada saada, mis uudistes praegu toimub, teeb uudisteväljaannete jaoks sotsiaalmeediasse postitamise ülioluliseks - kuid alati ei jõua uudised esimesena ametlikule allikale. Nagu oleme näinud otseürituste (sport ja meelelahutus), loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul, võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook avalikkusel uudistele kaasa aidata ja neid kontrollida, jõudes reaalajas häälestatud publikuni, sageli kiiremini kui ühelgi traditsioonilisel uudisteväljaandel on aega lugu avaldada.

Võib -olla on sotsiaalmeedia suurim mõju traditsioonilisele meediale ja sisule see, et nüüd tunnevad kõik, et neil on hääl. Kas Facebooki, Periscope'i, Snapchati või Mediumi kaudu on sotsiaalmeedia pakkunud avaliku foorumi kõigile, kellel on oma arvamus. Kuigi see on loonud valdavalt küllastunud sotsiaalse õhkkonna, on see toonud kaasa ka tõelise häälte ja mõjutajate laine sotsiaalsetes valdkondades.

Lõpuks on sotsiaalmeedia lihtne vahend artikli ulatuse suurendamiseks. Lihtsalt säutsudes või postitades loole lingi, võib see sõltuvalt jälgijate arvust jõuda sadade kuni tuhandete uute silmamunadeni ning tõenäoliselt julgustate ka teisi artikleid jagama, jõudes ka nende jälgijateni.

Kokkuvõtteks saab öelda, et sotsiaalmeedia on traditsioonilist meediat täiustanud mitmel viisil ja tegelikult käivad need kaks praegu käsikäes. Kaaludes oma brändi jaoks traditsioonilisi meediastrateegiaid, mõelge, kuidas saaks sotsiaalmeediat loomingulisemaks ja lõppkokkuvõttes edukaks kampaaniaks lisada, ning hoidke sõrme muutuva meediatööstuse pulsil ja sellel, kuidas sotsiaalne osa mängib seda.

воскресенье, 12 сентября 2021 г.

Interneti kujunemislugu

 Selles bloogis räägin Internetist, ehk kahest nähtustest Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991)

Esiteks asjaks ma tahaksin esitada üldne tehnoloogia, mis kirjeldab kogu interneti töö ja mis oli väljamõeldud varem. Interneti töö all mõistatakse andmevahetuskontseptsioon, ehk andmete edastamine kahe erineva asukoha vahel elektromagnetilise keskkonna. Kõik kujunevad, kuidas radio töötab, ja see on sama. Esimised internetiühendused olid ülikoolide vahel ja mõnede organisatsioonide vahel.

Teiseks, tahaksin tutvuda Teid NSFNET’iga. NAFNET (mis tähendab The National Science Foundation Network) oli  oluline side ARPANETi(Interneti eelkäija)  ja ärivõrkude vahel, mis olid avaliku Interneti alustalaks. 30. aprillil 1995 saadeti NSFNET ametlikult laiali, kuigi oma juurte juurde tagasi pöördudes säilitas NSF teadusuuringute põhivõrgustiku, mida kasutati ainult teadusuuringuteks, nimega Very High Speed Backbone Network Service (vBNS). projekt Internet2.


Allikad:

https://www.zdnet.com/article/before-the-web-the-internet-in-1991/

https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=103050

понедельник, 6 сентября 2021 г.

Kolm põnevat IT-lahendus

 Selles bloogis tahaksin natuke jutustada minu arvamuses kolm põnevadest IT-lahendustest perioodil 1980-2010.

1985. Ilmub Windows 1.0

Microsoft Windows on tänapäeval teatud kui kõige populaarsem operatsioonisüsteem, mis funktsioneerib, arendab ning uuendab juba 36 aastat. Microsoft Windows’i ajalugu algab 1985 aastast, kui ilmub Windows 1.0. Windows 1.0 oli Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutiplatvormile. See lasti välja 20. novembril 1985. Versiooni 1.0 ei avalikustatud tõsise programmeerimisvea tõttu. Windows 1.0 programmid võivad avada MS-DOS-i funktsioonidele ja GUI-programme käivitatakse .exe-failidest nagu MS-DOS-i programme, mis oli sel ajal saavutus. On põnev, et Windows 1.0 on tänapäeval ka olemas.

2005. YouTube’i tekkimine

Üks olulistest sündmustest ning IT-lahendustes interneti ajaloos oli YouTube’i ilmumine. YouTube on veebiportaal, mille kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata. YouTube'i asutasid 2005. aasta veebruaris kolm endist PayPali töötajat. Tänapäeval seda platvorm kasutab umbes paar miljardit inimest kogu maailmast. 

1990+. Küberkaitse areng ja ilmumine

Kui 1990. aastade jooksul luuakse esimist viirusit, tekkis küsimus sellest, kuidas oma andmed nettis kaitsta. 1990ndatel asutas Ameerika Ühendriigid infoturbeuuringute konsortsiumi, mis töötas välja ettepaneku küberkuritegevuse ja terrorismi vastase rahvusvahelise konventsiooni kohta. 1997. aasta septembris avaldati RFC 2196, mis andis juhiseid arvutikindlustuspoliitika väljatöötamiseks Interneti -kogukonnas. 2014. aastal asutas Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI) küberturvalisuse tehnilise komitee, mis vastutab küberjulgeoleku rahvusvahelise standardimise eest.

Allikad: 

https://www.infosecurity-magazine.com/opinions/the-history-of-cybersecurity/

https://www.cs.umd.edu/hcil/muiseum/systems/win1.html

https://et.m.wikipedia.org/wiki/YouTube