Info- ja võrguühiskond

 Olen lugenud Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi teine peatükk, milles jutustatakse infoühiskonna visioonist. Esiteks, milles pannakse tähelepanu,  Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. 

On kirjeldatud neli järgmised visioonid: inimeste parim elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive, ja seega, kõrgem tootlikkus. Minu meeles, kõige realiseerunud visioonipunkt on esimine ehk inimeste parim elu.  Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. See pole aga sugugi imekspandav, kuna Eestis, eriti teste riikidega võrreldes on need aspektid, mis on interneti kaitsmine ning küberkaitse väga hästi arenenud. Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused on tõusuteel. IKT on pakkunud selleks häid võimalusi, sealhulgas kogukondade loomiseks, koostöö tegemiseks ning uuteks e- demokraatia katsetusteks.

Ikkagi kõige vähem realiseerunud visioon on  Elujõuline Eesti kultuuriruum. Vaatamatu seda, et Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid, inglise keel on ikkagi kasutatud kõige rohkem kuna see on programeerimises pea keel. Aga mis on ikkagi positiivne selles visioonis - Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud.